Kuidas ajad ikka muutuvad. Kunagi vihkasin septembrit kõige rohkem 12 kuust ning see laul ei tundunud üldse paha mõttena. September seostus armastatud suve lõpuga, kooli algusega ning ilmade külmenemisega. Paljud sõbrad, kes elasid suviti Põltsamaal läksid oma kodukohtadesse tagasi ja kõik see mõjus nii masendavalt.
Pärast Tallinna elama kolimist on september aga üks minu lemmik kuusid aastas! Selle pärast loomulikult, et siis toimub Animatsuri. Kahjuks ainult ühe korra aastas. Animatsurist saab ka selle postituse põhiteema.
Ajakirjanduse eriala on päris põnev ja hoopis teistsugune sellest, mida ma varem õppisin. Loenguid ei ole eriti palju, kuid see eest on iseseisvat tööd väga suurtes kogustes. Ajakirjanik peab ju igasugu asju ise välja uurima ning nii antakse meile iga nädal erinevaid ülesandeid, mida me täitma peame ning siis õppejõududele tulemused saatma. Nende asjade orgunnimine võib üks paras peavalu olla, kuid sellest hoolimata pakub selline õppimisviis meeldivat vabadust kuivale tuupimisele, millest ainult koosneski Jaapani keel ja kultuur (kuigi see tuupimine võis hea teema korral päris huvitav olla). Selline asi õpetab palju rohkem oma pead kasutama ja ise mõtlema, kuidas mingi eesmärgini jõuda, kuidas erinevaid asju organiseerida ja kuidas infot leida. Ühesõnaga kasulik valik erialana.
5 septembril seisin raske valiku ees. Kas minna tutvumispeole uute kursakaaslastega, või minna Iirise lahkumiskontserdile oma tavalise anime kambaga. Kuna Iiris oli ikkagi viimast korda Eestis (ta läheb välismaale muusikat õppima tükiks ajaks), siis otsustasin ikkagi liituda tema ära saatmisega. See muutis mind efektiivselt võõraks ülejäänud kursuse seas, kuid pole hullu - ma ei saa niikuinii nendega jääda. Sõjavägi tuleb peale. Iiris ei tee just päris minu maitse järgi muusikat (no offence Iiris, sa oled ikkagi väga hea laulja ja muusik!), kuid animeklubi kamraade tuleb ikka toetada.
http://www.tallinncity.ee/galerii/23682/iirise-chinaberry-girl-ep-esitluskontsert/2343870
6 september toimus Miyako koosolek, kuhu mina paraku oma töö pärast ei jõudnud. Küll aga järgneb koosolekutele alati istumine kellegi juures ning Taneli juurde saabudes viidi mind õnneks kõigega kurssi (Valdar lasi isegi viktoriini järgi teha). Ajasime niisama juttu hiliste kellaaegadeni ning rüüpasime head paremat.
9 septembril tuli ettepanek Gerdilt, et võiks tema tsikkliga sõitma minna. Mõeldud, tehtud ning kohe pärast loengute lõppu hüppasingi tema ratta peale ning sealt edasi läksime Viimsi vahele rallima. Teed olid selleks kellaajaks juba suhteliselt tühjad, lubades kohati päris julgeid kiirendusi teha. Päris mõnus oli. Tegime peatuse ka Mirju juures ning jäime tema maja ees päris tükiks ajaks lobisema. Pärast seda siirdusime A le Coq arena sirgele, kus võtsime tsikklist viimast ja kiirendasime nii, kuis suutsime.
Tekkis ka mõte, et järgmine kord võiks Taneli ka kutsuda oma bikega. Siis saaks neljakesi rallima minna.
12 september mängisime Maarja juures koos Maarja, Raigo, Kadri ja Meelisega BSG lauamängu (Battlestar Galactica). Kasutasime ka Demetriuse expansioni, mis muudab mängu eriti väljakutsuvaks inimrassi esindajatele. Cylonid võidavad peaaegu alati. Peab tõdema, et Cyloni on palju huvitavam mängida, kui inimest. BSG sessioonid said pärast seda iganädalaseks nähtuseks.
21-23 september toimus kauaoodatud Animatsuri!
http://www.youtube.com/watch?v=3aoP8HUQxJ8&feature=youtu.be
Tõenäoliselt parim Animatsuri video, mis veel tehtud on ja illustreerib minu meelst nii hästi seda maailma ja elustiili.
Seoses see aasta esimest korda korraldatud balliga (mis pidi olema jaapani mütoloogia teemaline) jõudsin Tartusse juba reedel. Tõttöelda ma olin selle balli õnnestumise suhtes väga skeptiline ja ma polnud kaugeltki ainus. Nii mõnedki Miyako ja Asashio inimesed jätsid sinna tulemata, pidades üritust juba ette läbikukkunuks. Otakud ja anime fännid pole üldiselt lihtsalt sellised inimesed, kes vihuks valssi peentel pidudel.
Ball ostus aga ootamatult edukaks ning kohale ilmus väga palju kaunistes kostüümides inimesi. Ma ei räägi siin sellisest "üritab olla" asjast, vaid tõelisest maskiballist, kust sai selle õige tunde ka kätte. Vahepeal aias viibides meenutas kogu ümbrus ühte missiooni mängust "Dishonored."
Kohale ilmus lisaks tüüpilisele anime rahvale (ja mingitele lampi balli fännidele?) ka Mirju, kes sealt õieti kedagi ei tundnud. See viga sai kiiresti ära parandatud. Ja need kes on Miyako orbiidile sattunud ei pääse enam klubiga liitumisest. This Rait will see to that! Kui Gert langes, siis langeb ka tema!
Kui avaball algas, mille pidid läbi viima (väga närvilised) Piiu ja Jaanek, siis ma olin suhteliselt kindel, et nad saavad tükkaega üksi tantsida, sest kõik on seina külge liimitud. Seda arvasid ka kõik teised meie kambast, kuid taaskord suutsid külalised üllatada. Saal oli väga kiiresti tantsivaid inimesi täis ning sain ise ka ämblikuvõrgud viiendas klassis õpitud oskustelt ära puhuda. Kas ma ütlesin oskustelt? Õigem oleks vist tegelikult öelda, et Mirju lohistas mind mööda tantsupõrandat ja ma teesklesin, et ma saan aru, mida ma teen.
Eriti ägedaks läks ball siis, kui kohale ilmusid ühed muusikud ja tantsuõpetajad väga vägevates kostüümides ning hakkasid külalistele õpetama õukonna tantse, saates õigete keskaegsete pillidega. See oli väga huvitav ja hariv kogemus. Lõpuks orgunniti kohale isegi orkester, kus juhtus mängima ka vana sõber Toits.
See oli väga meeldejääv öö.
Magamiseks kaua aega ei jäänud, sest hommikul pidi meeskond enne uste avamist juba platsis olema ning kõik asjad valmis seadma. Mina, Tiit ja Aarne moodustasime turvameeskonna ning seega piirdus meie töö peamiselt niisama silmad lahti hoidmisega. Kell 11 avati uksed ning peagi täitusid koridorid rahvamassiga, kes kõigepealt tundsid loomulikult huvi erinevate müügilettide vastu. Navigeerimine muutus üpris raskeks.
Miyako pani see aasta väga kõva promo üritusele peale ning nii jagasid meie klubi liikmed välja klubi reklaamivaid flaiereid koridorite peal, panime seintele Miyako peatset anime ööd reklaamivaid postreid ning tegime isegi enda samurai stiilis lipu. Kui keegi mingit ime moodi ikka veel tulevast animeööst ei tea, siis siin on event:
https://www.facebook.com/events/1417184798504434/
https://www.facebook.com/events/1417184798504434/
Nagu alati osutusid ohtratest töötubadest ja võistlustest väga populaarseteks atraktsioonideks karaoke, jaapani kaklusmängud ja loomulikult Stepmaania, mille võistlus kujunes see aasta eriti intensiivseks. Mitte ühelgi Animatsuril pole kunagi veel nii palju inimesi olnud (kõik kokku võtta, võis kusagil 600 inimest olla) ning kõik ruumid olid paksult inimesi täis pakitud alati. Võtsin ise osa anime viktooriinist, kus tuli moodustada kahesed meeskonnad. Jäime Mirjuga teiseks. Mul on veel arenemisruumi nagu näha. Toimus ka igaastane AMV võistlus, kus seekord olin žüriis. Minu lemmik küll ei võitnud, kuid vähemalt võitis minu kolmandana lemmik.
Laupäeva õhtul toimus ka Animatsuri afterparty. mis vähemalt minu meelest on juba teist aastat suhteliselt lahja olnud. Võib-olla on asi asukohas - mulle vähemalt see koht ei meeldi, sest rahvas on seal eraldatud kahe korruse vahel. Eriti head muusikat ka ei lastud ja mingil hetkel tuli jälle kellelegi geniaalne idee lasta Kpop'i ja siis kaob igasugune tahtmine tantsida ära. K-popi fännid võiks aru saada, et Korea popmuusika ja anime kultuur ei käi kokku! Enamuse ajast sai niisama omadega jooki libistatud ja juttuaetud tühjast tähjast, kuid tantsimise osa jäi suhteliselt olematuks.
Pühapäevaks oli juba meeskond üpris läbi omadega, kuid siis algasid kõikvõimalike võistluste finaalid ning loomulikult Animatsuri suurim üritus: Cosplay võistlus. Ma kirjutan seda iga aasta oma blogisse (ja kirjutan hea meelega ka edasi), et cosplay tase üha kasvab ja samuti ka cosplayerite arv. Varem käisid meil ikka lätlased siin põhiliselt cosplayd tegemas, kuid nüüd on juba üpris eesti asi (st. eesti venelaste asi), kuid ka soomlased löövad kampa. Kui iga aastane Eurocosplay võitja Silvia Sigrid Sillaots välja arvata, siis tegi cosplays suhteliselt puhta töö animeklubi Eva, kes saatsid päris palju erinevaid võistlejaid ning päris kõrge tasemega. Nende Borderlands 2 teatrietendus oli lihtsalt super lahe!
Cosplay võistluse videode playlist:
http://www.youtube.com/watch?v=nlEfuQt2Yxs&list=PLUkS39q3-LWTpU9KeJaAEtARj413B3b5v&index=1
Ja PALJU pilte!
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.644120425618960.1073741830.193470314017309&type=1&ref=notif¬if_t=like
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.644114852286184.1073741828.193470314017309&type=1&ref=notif¬if_t=like
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.644117232285946.1073741829.193470314017309&type=3
http://public.fotki.com/Kerttukene/animatsuri-2013/
Balli pildid lisan siis, kui Riho need ükskord uploadib =/
Ühtlasi siin võite näha osasid Miyako inimesi koos laulmas pärast festivali lõppu: http://www.youtube.com/watch?v=cs7sAzVwTZ0&feature=youtu.be
Järgmine aasta olen vist Animatsuri programmijuht. Mõte sellest muudab natukene närviliseks.
Uus Legend of Korra hooaeg hakkas käima! See on jätkuvalt minu meelest parim animatsioon, mis läänest veel tulnud on ja teeb kindlasti silmad ette suurele osale jaapani animest. Nojah, vaadates anime valdavat enamust iga hooaeg pole see just eriti suur saavutus.
Avatari suhe oma badass bishounenist BF'iga on jõudnud kriisi! Selliseid asju on tore näha, sest jaapani animatsioon väldib suhteid nagu tuld. Seda ei saa ju ometi lubada, et permavirginitest otakud tunneks ennast forever alone nende kallist animut vaadates. Selle asemel peab ikka kari nunnusid tüdrukuid Mr. Bland- kun'i ihaldama ja talle aegajalt oma pantsusid näitama. Ma küll veidi liialdan selle võrdlusega, kuid valdav osa mitte-shoujo animest on kahjuks selline.
Kas ma pidin hoopis Avatarist rääkima?
Mulle jätkuvalt meeldib väga see Hiina stiilis industriaal-fantaasia maailm, mis meenutab kohati kõhedalt palju Xiolat (ja Xiola on vanem, kui Legend of Korra!) Samuti ei tule puudust kvaliteet huumorist, mis küll põhineb peamiselt Bolin'i ja Tenzin'i ümber, sest nad on sellised comic relief tegelased. Sellest hoolimata käsitletakse sügavamalt mitmeid perekondlike väärtusi ja sidemeid ning SEE ANIMATSIOON. Legend of Korra animatsioon on vabalt Kyoto Animationi tasemel ja kes natukenegi rohkem animest teavad, suudavad aimata, mida see tähendab. Nojah, iseenesest pole mitte midagi uut selles, et lääne animatsioon on paremini tehtud, kui Jaapani oma. Selgitasin seda pikemalt ka talvisel KUMU loengul ning siia kirjutamiseks on see natukene liiga pikk lugu, seega küsige, kui huvi pakub.
Soovitan soojalt Avatar: The Legend of Korra't kõigile.
Lääne fiktsiooni teemadel edasi minnes: Käsile sai võetud taaskord uus raamatuseeria audiobookide näol. Seekord siis The Night Angel Trilogy, mis räägib maagilistest salamõrtsukatest ja osutus ootamatult....halvaks. Selline mulje jääb nagu autor tahaks teha dark-fantasy versiooni Wheel of Time'st. Esimene raamat jättis mulle võrdlemisi hea mulje oma poliitiliste intriigide, ootamatute plot twistidega ning mitmete hästi kirjutatud saatuse pöördkäikudega. Pärast absoluutselt suurepärast The First Law sarja lugemist polnud see küll täiuslik materjal, kuid siiski piisavalt meelt lahutav.
Kogu asi lasti aga WC potist alla teises raamatus, kus kohati tundus asi lausa mingiks love comedy animeks mimevat ning sarnasused Wheel of Timega muutusid kohati nii suureks, et tundusid otseste ideede ülevõtmisena. Chantry on peaaegu täielik koopia Aes'Sedai organisatsioonist ning arvake ära mida nad teha saavad? Bondida mehi ja tunda üksteise emotsioone ja kohalolu distantsilt. Ühtlasi muutus kogu krempel üheks high fantasy'ks, kus tulid mängu iidsed jumalad, välja valitud saatusega kangelased, ülivõimsad maagilised mõõgad jms.
Ei ütle, et Night Angel Trilogy halvasti kirjutatud oleks, aga lihtsalt.... Not my cup of tea.
http://www.postimees.ee/2054684/austrias-toimus-oosel-enneolematu-pogenemisdraama
Sajad politseinikud ja tankid???? Ühe mehe vastu???? Kurb.
Sajad politseinikud ja tankid???? Ühe mehe vastu???? Kurb.
Septembris sain ka üle väga pika aja anda animele MAL'is 10 punkti. Otsustasin lihtsalt ühel õhtul, et võiks mõne vanema Makoto Shinkai teose ette võtta, mida veel näinud pole ja väljavalituks sai Kumo no Mukou, Yakusoku no Basho. Ootasin ühte tüüpilist Shinkai stiilis kurba armastuslugu mõningase sci-fi maiguga nagu talle enamasti meeldib teha, kuid sain hoopis vastupidist: sci-fi loo mõningase armastusloo maiguga. Karakterite disainid olid Shinkailikult lihtsad, aga samas kenad ning animatsioon oli suurepärane nagu kõigis tema teostes. Mis mind üllatas, oli aga väga sügavamõtteline ja müstiline story, mis intrigeeris just oma salapärasusega. See jättis mõtlema ning imestama ja ei avaldanudki ennast lõpuni täielikult. Väga hästi olid tehtud ka kaks meespeategelast, kuidas nad üritasid sama probleemi lahendada väga erinevate meetoditega ning kuidas nende sõprusside kannatas selle all, kuid pani see eest üksteist paremini mõistma.
Meisterlikult kootud mõtlema panev sci fi lugu müstilistest unistustest ja vanast armastusest. 10/10
Cosplay time!
AMV kullafond:
http://www.youtube.com/watch?v=DwK0pSnrXHI&list=PLE1C18CDB2E3F4D58
http://www.youtube.com/watch?v=1Zk5o6bUmNk&list=PLE1C18CDB2E3F4D58 (See on muide ülalmainitud animest Kumo no Mukou, Yakusoku no Basho)
http://www.youtube.com/watch?v=u8ABb1F5elM&list=PLE1C18CDB2E3F4D58
http://www.youtube.com/watch?v=-vRbXY5Q0zM&list=PLE1C18CDB2E3F4D58
No comments:
Post a Comment