Surmast on saamas kinnisidee. Nii ööl kui ka päeval see jälitab mind. Mõte et iga päev on samm lähemale surmale.... Mida aeg edasi seda tugevamalt see surub. Kõik tundub nii mõttetu teades, et ühel päeval kaob see nigunii. Milleks üldse pingutada millegi pärast? Ma ei saa aru, kust olen võtnud sellise mõtte, et kõik peab olema ajatu. Koguaeg on vaja mingit tegevust, et need mõtted kummitama ei tuleks. Aina rohkem ja rohkem animet ja mangat läheb vaja.
Kaua ma nii suudan?
Ilmselt pärast 30 saamist läheb vaja juba professionaalset abi. Kui seegi aitab.
Kunagi neelab se mind täielikult.
Ühel päeval olen määratud hulluks minema hirmust lõpu ees, hirmust olematuks saamise ees.
Aga ilma võitluseta alla ka ei anna. Ohverdaks ükskõik mida surematuse eest. Teadus arene kiiresti!
And death is just another path to follow, one we must all take.... - Gandalf
ReplyDeleteÜkskõik mis peale surma ka ei juhtuks ei ole sa esimene ja kindlasti on seal teisi veel.
+ its not like your going to care when your dead, nii et tegele rahulikult sellega mis on enne surma ja kui kord surm kätte jõuab siis mõtle alles selleüle mis sa siis teed :)