Time you enjoy wasting isn’t wasted time.

Eints Tempest says (12:10)
kui prantslased inglasi tapavad, siis saab nalja:
inglane on maas põlvili, käed koos ja ütleb: "mercy.... mercy"
ja prantslane mõtleb, et inglane tänab teda

Jaanuar algas internetis (täpsemalt anime teadlikes kommuunides ning eriti 4chanis) suuri laineid lööva uudisega, et 5 aastat valmistamisel olnud 4chani /a/ boardi projekt sai lõpuks valmis. Kunagi ammu tuli /a/ channeritel ühe täiesti suvalise postitatud joonistuse peale idee teha sellest visual novel. Postitus muutus väga kuumaks ning lõpuks pandigi meeskond kokku. Kõik olid muidugi anonüümsed nagu 4chanile kohane (vähemalt alguses). Paraku tekkis projekti ümber väga kiiresti palju draamat, laiskust, trollimist ja kõike muud, mida 4chani kasutajatelt oodata võiks. Pärast esimest aastat ei uskunud eriti keegi enam selle valmimisse. Ja nüüd 5 aastat hiljem tuli ta lõpuks välja. Loojad olid juba üksteist pikemat aega vihanud ning nende meeskond ( Four Leaf Studios) läks kohe pärast noveli välja laskmist laiali.

Teose nimi on Katawa Shoujo (cripple girls).

Amatöör (doujin) teose kohta peab tõdema, et Katawa Shoujo on väga hea. Ta käsitleb ühiskonnas (eriti jaapani ühiskonnas) suhteliselt tabu teemat, milleks on puudega inimesed. Sõna Katawa on Jaapanis suhteliselt karm ning ebaviisakas sõna ja see on üks põhjuseid, miks KS seal palju pahameelt tekitas (jaapanlastele meeldib oma ühiskonna valupunktidest mööda vaadata). Üldiselt võib öelda, et olgugi teos on tehtud valgete meeste poolt, tabab ta jaapani olustiku ja meelelaadi päris hästi ära (nagu VNile kohane toimub tegevus jaapanis ning tegelased on jaapanlased). Voice actingut pole kuid sellest ei tundnud eriti puudust ka, sest KS tegi Jaapani VN-idele pika puuga ära animatsiooni rohkuse poolest. Tegelastel oli palju rohkem erinevaid pilte ja animeeritud lõike, kui enamustes jaapani VN-ides. Muidugi ei saa öelda, et igasugused lääne mõttelaadi mõjud puudusid. Tegelased tarbisid üpris palju alkoholi, mida Jaapani kooliloost päris kindlasti ei leiaks. Samuti mõned üksikud asjad veel, mis aitasid loole ainult kaasa (nt see, et mõnedel tüdrukutel olid ka enne BF-id olnud. Asi mida jaapani VNides ei kohta). Loo lühikokkuvõte wikist:

The majority of the story takes place at the fictional Yamaku High School for disabled children, located somewhere in modern Japan. Hisao Nakai, a normal boy, has his life turned upside down when a long-dormant Cardiac dysrhythmia forces him to move to a new school after a long hospitalization. Despite his difficulties, Hisao is able to find friends, and perhaps love.

KS näol on tegemist esimese noveliga, kus ma valikuid tehes pidevalt kartsin surma saada. Peab tõdema, et seal mängus oli ääretult lihtne südame atakki surra. Peategelase süda oli tõsiselt haige ning andis pidevalt tunda ja vähimgi eksimus võis viia surmale. Tekkis reaalselt tunne, et peategelane on puuetega inimeste koolis põhjusega, mitte niisama sinna toodud. Iga kord, kui ma kuulen nüüdsest kusagil tugevat südame põksumist, siis ma seostan seda automaatselt ohuga xD.
Tüdrukud ei olnud eriti kena välimusega VN kohta (välja arvatud Lilly). Õigupoolest Lilly route mängisingi ainsana lõppu, sest ta tundus teistest tüdrukutest nii palju parem olevat (rünnake mind nüüd kõik see suur mass Hanako fänne, I dare you!!). Lilly route oli vägagi romantiline, südant liigutav ning üleüldiselt hästi kirjutatud. Ei saa kurta (kuigi väidetavalt nt Shizune route pidi väga halb ja kehvasti kirjutatud olema). Lilly kohta võiks väga pikalt kirjutada, aga ei viitsi. Lühidalt öeldes on ta kõige ilusam ja täiuslikum VN tegelane keda tean. Suur respekt Katawa Shoujo meeskonnale tema loomisel. Lilly andis ühtlasi mulle inspiratsiooni enda raamatus ühe tegelase loomisel.
KS on tasuta vabavarana saadaval kõigile http://katawashoujo.blogspot.com/2012/01/katawa-shoujo-released.html

9/10



Natukene elulisemate teemade juurde. Korter sai ära vahetatud ning uues elukohas sai sisse seatud. Vana kohaga võrreldes on uus ikka kõvasti parem. Ühtlasi selgus ka, et vana koha omanik ajab mingit väga kahtlast ebaseadusliku äri ning on massiliselt inimesi petnud ja tüssanud ning tal on tubli mitu kohtu asja pooleli. Õnneks saime oma rahad tagasi (suure vaeva ning seaduslike ähvardustega) ning nii sai selle rõveda kohaga hüvasti jätta. Enne ära kolimist juhtus muidugi väga huvitavaid asju.
Juba pikemat aega ajas meid vennaga närvi venelasest naaber, kellel oli harjumus terve öö tümakat lasta nii, et seinad värisesid. Keegi majas ei paistnud eriti midagi julgevat teha ka. Vähemalt tundus nii, sest keegi ei proovinud teda takistada. Ühel öösel siis (kella nelja ringis hommikul ning mul oli järgmine päev jaapani keele eksam tulemas) sai meil asjast tõsiselt villand. Tümakas oli lihtsalt terve öö väristanud seinu. Selline eriti karm vene träna. Läksime tüübi ukse taha ning vend koputas. Kedagi uksele ei tulnud. Vend koputas kõvemini, kedagi ikka uksele ei tulnud. Lõpuks tagus vend rusikaga vastu ust ning ignoreerimine jätkus. Sellel hetkel ütlesin talle, et virutagu vastu ust lihtsalt täiega ning vend andis paraja mataka. Selle peale muusika kadus ning uksele ilmus pikemat kasvu, maika särgis ning dressipükstega venelane, kes ei mõistnud sõnagi eesti keelt. Tema suust tuli mingi eriti räige vene keelne sõim, millest ma midagi eriti aru ei saanud. Vend on mul samuti väga käreda iseloomuga ning hakkas teda vastu sõimama. See ei paistnud eriti kuhugi viivat, seega sekkusin ise ning selgitasin tüübile, et ta peab eesti keelest aru saama, mille peale ta ütles mulle mingeid roppe sõnu, aga ei saanud jällegi aru mida. Siis kasutasin veidi teist lähenemist ning ütlesin talle, et kas ta sõnast politsei saab aru. See sõna tundus küll tuttav olevat, sest tema näoilme muutus kohe. Paraku taastas ta hetke pärast oma endise furoori ning muutus eriti ähvardavaks. Tolleks hetkeks olin juba 90% kindel, et see asi lõppeb veriselt ning olin valmis tal näo sisse lööma. Küll aga ilmus järgmisest korterist välja seal üksinda elav noormees, kes liitus meie vaidlusega (koridor oli kortereid täis ning ükski teine inimene ei julgenud välja tulla, sest nii suurt lärmi oleksid pidanud kõik kuulma.) Tema pikemat vaidlust ei viitsinud teha ning hakkas kohe telefonil numbreid valima. Venelane hakkas selle peale midagi kiunuma ning mulle tundus, et rohkem muusikat ta ei lase. See teine naaber lubas siis temaga kokkuleppe teha, et kui ta kunagi peaks veel muusikat laskma öösel tuleb kohe politseile kõne. Nii läksime kõik oma korteritesse tagasi. Kõigest hetked hiljem kuulsime kuidas tüüp üksinda oma korteris vene keeles roppusi sõimas iseendale või meile läbi seina, ei tea öelda.
Paar õhtut hiljem ei puudutanud asi enam meid kuid seina tagant kostus mööbli purunemist, rüselemist ning karjeid. Uksega prõmmutati ning mingi hüsteerias vene naine jooksis karjudes koridori. Koha peal tundus kuulmise järgi olevat veel venelasi ning mingi hull jamamine ja karjumine käis. Magada jälle ei saanud.

Nüüd elutsen Väike-Õismäel, Õismäe peatuse lähedal.

Jaapani keele eksamist sain mingi imega läbi. Võib-olla selle pärast, et õppisin isegi midagi. Tore on see, et mõningad vanad sõbrad on tagasi (Märt ja Jaanus) ning nüüd saab koolis jälle nalja semudega. Nostalgiat jagub veelgi. Kanji õpetaja vahetus taas ning nüüd on meil taas Yumi, kes juba pikka aega tuttav olnud. Peaks hakkama korralikumalt koolis käima jms. Üks asi, mis jaapani keele tundides häirib on see, kui mind küsitakse ning selle peale tekib äkki selline brain freeze, et vastus, mida muidu teadnud oleks läheb äkki peas kaotsi ning sõnagi ei saa suust eriti välja ning siis jälle loll mulje, et mingit suhteliselt lihtsat asja ei teadnud.

Maailm tundub vaikselt liikuvat selle poole, mida cyberpunk teosed juba ammu aega kirjeldanud on. Varsti valitsevad kogu maailma megakorporatsioonid, kellel on põhimõtteliselt piiramatu võim. See jääb veel ulme valda, aga praeguseid sündmusi jälgides tundub asi tublilt sinna poole suunduvat. Kõigepealt käiakse välja SOPA ja siis ACTA. See viimane tundub just eriti ohtlik. Poliitikud üritavad seda äärmiselt ebapopulaarset otsust vaikselt, laua alt läbi suruda, ilma, et mingit suuremat kära tekiks. ACTA annaks päris suure löögi inimvabadusele ning eriti mõttevabadusele. Kõige põhilisemad inimõigused ning isegi demokraatlik mõtteviis on selle jubeduse koostamisel hüljatud. Aga kellel siis neid ometi vaja on, kui suurfirmad laovad poliitikutele salaja klotsi, et läbi ACTA oma mõjuvõimu suurendada. Ja läbi ACTA saaks igasuguste plaadifirmade jms korporatsioonide mõjuvõim üüratu boosti. See annaks neile võimaluse põhimõtteliselt kontrollida hindu nii kuidas nad tahavad ning kellel kobisemist või vastu hakkamist, sattub seaduse silma alla, sest kõike hakatakse jälgima. Praegu olen ma lihtsalt paadunud interneti piraat (hate me or love me for that, I don’t care), aga kui see asi peaks läbi minema, siis nimetage mind idioodiks, kui soovite, aga ma annan oma parima, et erinevaid interneti kuritegusid sooritada ning kui mõtteklaaslasi leidub siis ka tänavatele lollusi tegema minna.

Ni Rosenschwert says (14:20)
The internet is currently the land of dead links...fucking everywhere now
truth.
Rait - Shiro 妖怪 says (14:21)
indeed...
Ni Rosenschwert says (14:22)
mul tekib juba vaikselt hirm.. et enam ei julgegi midagi tõmmata
250gb tühja ruumi
ootaks animed
Qmdakldjsakldsa
Rait - Shiro 妖怪 says (14:23)
ma olen küll rebel ja tõmban kõike
Ni Rosenschwert says (14:23)
paari päeva präast rait enam netti ei ilmu
kuskilt tuleb hägune info et kapo/mupo üritas teda kinni võtta
3 meest suri selle käigus
5 sai raskelt haavata
rait piir on tagaotsitav

Veidi veel interneti teemadel. Minu ja paljude teiste väga suureks kurvastuseks pani lõpuks uksed kinni kõige kuulsam anime blogi 2d Teleidoscope. Tegu oli äärmiselt intelligentse mehega (ta osales ka Katawa Shoujo loomises), kelle postitused kandsid alati põhjalike analüüse ning sügavamat mõtet, sest ta teadis päris palju psühholoogiast. Ühtlasi armastas ta animet kogu oma hingest ning temast on saanud mõjutust väga paljud teised kuulsad interneti blogid, näiteks üks minu isiklikke lemmikuid Chart Driver, kus vapper Scamp annab oma parima uute animete analüüsimisel. 2d Teleidoscope lõpetas oma blogi tänusõnadega ning nende tähelepanuväärsete viimaste sõnadega:

Anime can be a second reality. It can be an escape, a reprieve, a haven away; Door Number One is the geeky stuff, Door Number Two is everything else, and ne’er the twain shall meet. I think that’s easy enough to do. It’s much more difficult to live in both worlds at once.
But that’s the ideal, at least for me. Visual culture – anime, manga, visual novels, everything we enjoy – can be a lens that helps us love the here and now. Of course, it isn’t easy. It takes thought, and perspective, and a willingness to shed cynicism. But we should strive for this. It’s worth striving for.
And how wonderful reality becomes then! Hobbies, entire lifestyles, friends, lovers, the precious understanding between one human being and another: All of these and more, right at our fingertips, all because we share a love for this stuff from Japan.
Our world, plus this, is beautiful, prismatic and complex: A perfect 2-D teleidoscope.
Thanks for reading.

Aitäh 2d Teleidoscope, sa aitasid mul animet paremini mõistma õppida.

Kui juba anime teemadel olla, siis võib rääkida ka selle talve hooajast. Peab veidi kurvalt tõdema, et lahja võitu tundub. Kogu hooaja peale on hetkel (minu meelest) ainult üks hea anime, milleks on Nisemonogatari.

Nisemonogatari on siis järjeks juba mõni aeg tagasi ilmunud Bakemonogatarile, mis oli üks tõeliselt hea tükk. Jätkuvad Araragi Kyoumi (kes on muuseas üks mu lemmik anime tegelasi) sekeldused üleloomulike nähtustega (jaapani folkloorist) ning muidugi tema suhted oma tüdruksõbra, legendaarse Senjougahara Hitagiga. Nagu ikka mängivad olulist rolli ka teised tüdrukud ning seekord isegi Araragi varju sees elav vampiir Oshino Shinobu, keda Bakemonogataris eriti ei käsitletud, aga kes on ülimalt huvitav tegelane. Kahju on ainult sellest, et Bakemonogatari üks kõige huvitavamaid tegelasi Oshono Meme lahkus esimese sarja lõpus ning Nisemonogataris teda ei ole. Kui te mõtlete, miks selline esmapilgul täielikult mõttetuna tunduv poolenisti fan service harem jama nii hea võib olla, siis teadke, et mitte ühestki lähiaastatel ilmunud animest te vaimukamaid dialooge tegelaste vahel ei leia. Ühtlasi on enamus tegelastest väga mitme tahulised, huvitavad ning nende isiksus areneb pidevalt. Selle hooaja vaieldamatu parim. 9/10.

Nii kurb , kui see ka poleks siis võib kogu ülejäänud hooaja liigitada suhteliselt „meh“ tsooni. Natsume Yuujinchou sai jälle uue hooajaga maha (juba neljandaga) ning omab endiselt suhteliselt head taset, pakkudes südamlike lühilugusid inimeste ja Youkaide vahel. Natsume on üks vähestest animetest, mille iga osa vaatamine tekitab minus alati hea ja rahuliku tuju. Kuigi peab tõdema, et Natsume Yuujinchou hakkab ennast vaikselt ammendama (palju sa ikka suudad youkaide lühilugusid mõelda ühe väikse linna kohta) ning võib märgata sagedasi kordusi temaatikas. 8/10. Ära võib veel märkida ka Zero no Tsukaima F-i. Üks jaapani tuntumaid fantaasiaid (ja tuntud mitte ainult heas mõttes). Võite vihata mind, aga ma olen Zero no Tsukaima sarjade fänn alati olnud. See omab suhteliselt soliidset lugu, huvitavat maailma, korralikult dramaatikat, eepilisi sõdu, queste ja muidugi romantikat. Üüratu fan service ja harem temaatika ei kahjusta seda. Miski selles maailmas klickib ning paneb kogu süsteemi hästi tööle. 8/10. Loodan, et Zero no Tsukaima autor saavutab võidu oma heitluses vähiga.

Selle hooaja hinnangute alla ei loe ma Black Rock Shooterit, sest ta oli selline hilineja, et täna tuli alles esimene osa välja. Raske on selle kohta veel midagi öelda, aga tundub üpris sarnane olevat Mahou Shoujo Madokaga ning miski minu sees ütleb, et sellest võib midagi päris head tulla.

Kogu ülejäänud kraam on kurvalt kehva. Õnneks meelelahtust jätkub, sest sügis hooaeg oli päris hea ning paljud sügishooaja animed endiselt jooksevad.

Üks tähelepanek viimase aja anime trendidest: Millegipärast on moodi läinud tüdrukutest anime tegelased, kes on täielikud idioodid. Mitte, et see midagi uut oleks, aga enne polnud see nii levinud. Varem võis kohata sageli shounen animeid, mille meessoost peategelased olid masendavalt madala intelligentsi tasemega ning ajasid suust puhast paska välja (One Piece, Naruto, Bleach, Beelzebub, Hitman Reborn jne). Need uued debiilikutest naispeategelased on umbes samasugused ainult neil on veel ka hüperaktiivsuse probleem. Sügisel ilmunud ning praegugi jooksev Last Exile: Silver Wing Fam oleks täielik meistriteos, kui selle peategelane poleks retardiseerunud Fam.

SUVEL TULEB UUS CODE GEASS!!!. Okei, okei peaks maha rahunema, sest Code Geassi looja ei ole viimasel ajal just kõige paremate asjadega maha saanud (Guilty Crown). Loodan kogu südamest, et uus Code Geass tuleb vähemalt pooltki nii hea kui oma eelkäija.
Esimene trailer: http://www.youtube.com/watch?v=AVG38dD6CVc

Kevad hooajast pole mõtet veel palju rääkida kuid hetkel tundub päris hea tulevat (Eureka Seven saab järje, mis oli umbes sama hea kui Code Geass).

Pärast eksameid järgnenud vabal nädalal avastasin enda jaoks ka mõned uued mangad. Eriti hakkas neist meeldima selline asi nagu Übel Blatt (või Ubel Blatt), mis tundub suhteliselt sarnane Berserkiga kuid suudab genereerida veidi põhjalikuma maailma ning keerukama poliitilise ploti. See muidugi ei tähenda, et ta Berserkist parem oleks. Berserkist ei ole lihtne midagi paremat leida (kuid see on võimalik). Ubel Blatt on dark fantasy täis verist arvete ajamist ning George R.R Martini stiilis poliitilist verevalamist ja erootikat (kuid samas ta pole nii sünge ja groteskne, kui Berskerk). Suur osa loost põhineb sellel, et hea ei pruugi alati hea olla ning halb ei pruugi alati halb olla. Peategelane on päris sümpaatne antihero ning vähemalt mina hakkasin talle kiiresti kaasa elama. Legendaarne mõõgameister ning kättemaksja, naasnud surnust tagasi uues kehas, et karistada oma endisi sõpru. Tema ümber koguneb muidugi värvikas party nagu ühele fantaasiale kohane (ärge laske end bikini armoritest segada). Kahju ainult, et seda väga harva ilmub, aga see tundub kõigi heade manade viga olevat. 9/10

Teiseks huvitavaks leiuks kujunes Kiba no Tabishounin - The Arms Peddler, mis maalib westerni stiilis postapokalüptilise julma tühermaa, kus inimesed üritavad kuidagi ellu jääda vana tsivilisatsiooni varemetel. Lugu räägib peamiselt poisist kelle vanemad tapetakse julmalt bandiitide poolest ning kelle elu päästab ränd relvakauplejast (uskumatult seksikas) naine nimega Garami. Olles oma elu naisele võlgu peab poiss tema assistendina tööle hakkama relvaäris. Tehes erinevaid müügitehinguid tekivad pidevalt ka sekeldused ja verevalamisest puudust ei tule. Loost ei puudu ka maagia, mis esineb seal necromancy näol. Huvitav kooslus: vestern, postapokalüptika ja maagia.

Veidi üllatavana saabusid hiljuti uudised, et kaks väga populaarset mangat hakkavad lõppema. Neneks on Mahou Sensei Negima ja Bleach. Mõlemaid olen juba pikki aastaid lugenud ning nende kadumine saab kindlasti kurvastav olema. Bleachi lõppemisest saan ma veel aru, aga Mahou Sensei Negimas on nii palju asju lahtised veel, mida tundub, et ei seletatagi ära. Väga kehva viis nii hea manga lõpetamiseks. Ken Akamatsu, mis sul arus on?

Ally alustas hiljuti Firefly teemalist dnd’d. Pole küll sarja näinud kuid üleüldiselt jättis mulle kogu asi Mass Effecti sarnase maigu, ainult madalama tehnoloogilise taseme ning madalama skaala eepikaga. Tegin siis endale psüühiliste võimetega ning mehaanilise käega street samurai, kes oma erilisel tasemel võnkuvatest nanoosakestest tehtud high tech katanaga lõikab ka terasest läbi kui vaja. Pärast esimest mängu lõi ootamatult pähe, et sci fi settingus dnd töötab tegelikult palju paremini kui fantaasia settingus. Seda ühel väga lihtsalt põjusel: tegevus on palju varieeruvam. Meie meeskonnas on näiteks arvutispetsialist, kes on tõeline häkker ja jälitaja ning siis on meil veel kosmoselaeva piloot, mehaanik, arst jne. Võrreldes fantaasiaga (tüüpilise fantaasiaga) võib palju isesugusemaid asju juhtuda ning planeetide vaheline reisimine võimaldab luua ka erinevaid keskkondi. Mulle isiklikult tundub palju huvitavam ringi uidata hüljatud sõjaväe katsete laboris kui hüljatud nekromantide templis näiteks. Ootan juba uut mängu.

Anime kommuunides ning 4chanis laialdast kõlateemat tekitanud uudis: http://www.foxnews.com/scitech/2012/02/02/russian-scientists-lost-in-frozen-land-lost/

Selle peale on mul ainult ühte asja ümiseda:

ZANKOKU NA TENSHI NO YOU NI
SHONEN YO, SHINWA NI NARE...

AOI KAZE GA IMA MUNE NO DOA WO TATAITEMO,
WATASHI DAKE WO TADA MITSUMETE
HOHOENDERU ANATA
SOTTO FURERU MONO
MOTOMERU KOTO NI MUCHUU DE,
UNMEI SAE MADA SHIRANAI ITAIKENA HITOM

DAKEDO ITSUKA KIZUKU DESHOU
SONO SENAKA NI WA
HARUKA MIRAI MEZASU TAME NO
HANE GA ARU KOTO...

ZANKOKU NA TENSHI NO TE-ZE
MADOBE KARA YAGATE TOBITATSU
HOTOBASHIRU ATSUI PATOSU DE
OMOIDE WO URAGIRU NARA
O-ZORA WO DAITE KAGAYAKU
SHONEN YO, SHINWA NI NARE

kes saab pihta, see saab pihta.

Random tähelepanek: Ma olen ilmselt selle üle ilmselt juba päris palju vingunud kuid ma ei saa tõesti aru mis bussijuhtidel arus on. Kevadel, Suvel ja Sügisel on bussidega täiesti normaalne sõita. Kuid talvel see algab. Bussidest saavad kuumad, lämbed ratastel ahjud, kus vaevu hingata sees saab. Viimane kord, kui sõitsin pidin särgi väele võtma ning isegi siis suutsin vaevu tagasi hoida särki ära viskamast. Suhteliselt piinarikas. Pole paremat tunnet, kui pärast sõitu bussist maha saada ning hingata külma õhku sisse. Pangu siis juba keris ka sisse, on asjast kasu vähemalt.


Wheel of Time audio raamatutega olen kusagil neljanda osa teise poole peal. Peamiselt sisustavad nad minu öid voodisse heites, enne magama jäämist ning ühistranspordis ja poes. Wheel of Time tekitab väga vastakaid tundeid. Seal on niivõrd palju asju, mis mind ärritavad ja tunduvad äärmiselt nõmedad ning samas ka nii palju asju, mis mulle meeldivad. See sari pole headuselt küll ligilähedalegi Song of Ice and Firele kuid on vaikselt südamelähedaseks muutumas. Esimene ja võib-olla suurim probleem on tegelaste idiootsus. Isegi shounen animete tegelased teevad mõnikord targemaid valikuid. Teine probleem on kohatised loogika vead. Nt see, et talupojad tapavad lähivõitluses hordide kaupa kurjuse sõdalasi, kes peaks hästi tugevad olema (kuid tegelikult on tüüpiline storm trooper effect). Üldse on paha klassikaliselt paha lihtsalt selle pärast, et paha olla, ilma mingi põhjuseta ning muidugi…*trummipõrin* selleks, et maailm hävitada. Kõik pahad käituvad ka eriti cliche, tüüpiliste pahalastena (kurjad ja maniakaalsed naerud jms) ning see paneb sageli käega otsaette lööma. Autor vaatab ilmselgelt kogu asja ainult ühelt poolt. Muidugi häirib ka see, et maailm on suhteliselt helge ja lahke koht. Üritatakse maalida vaenuliku maailma muljet kuid see ei tule lihtsalt kuidagi välja. Inimesi ei piinata, vägistata ega hoita näljas ja vaesuses. Asjad, mis laadsel ajastul kindlasti toimuma peaks, sest see on reaalsus. Human is a nasty creature. Idealism on mõttetu lihtsalt selle pärast et nõrganärvilisemaid lugejaid säästa, sest see tekitab lihtsalt tunde, et see maailm ei ole korralik, terviklik maailm. Kõigil selle loo naistel tundub ühtlasi olevat mingi ora tagumikus meeste vastu, mis paneb neid pidama mehi kõvasti alamaks soopooleks. Veider miks mehed taluvad üldse seda? Ja siis muidugi see peategelased on erilised, väljavalitud maailma päästjad bla bla bla.

Sai nüüd veidi bashitud, aga tegelikult on Wheel of Timel ka häid külgi. Esiteks väga selgelt ja hästi ülesse ehitatud väe kasutus süsteem ning kõik mis käib selle ümber. Reeglitel pole mingeid lambikaid erandeid (õppige sellest shounen animed!) ning tegelaste vahelised kummalised olukorrad panevad lausa naerma aegajalt oma vaimukusega. Peategelase juures meeldib see, et ta on sunnitud olema antihero ning ta elab iga päev teadmisega, et ühel päeval läheb ta hulluks ning sureb eriti piinarikkalt. Mida problemaatilisem peategelane, seda parem üldjuhul. Iidseid mõistatusi ja keerulisi poliitilisi olukordi jagub ja üldiselt suudab plot hoida mind asjast huvitatuna ning sellest piisab. 7/10.
PS: millegipärast kujutan ma Wheel of Time tegelasi, ette sageli The World God Only Knows manga tegelastena ning mul pole õrna aimugi miks xD

22 jaanuar sain 22. Sünnipäeva ei viitsinud tähistada lihtsalt. Kogu see sessiga jamamine viskas koppa asjade orgunnimisest. Lükkasin kogu asja edasi Veebruari. Teeb siis ilmselt midagi väikest, väheste inimestega.


Üks õhtu sai Raido ja Auskaga niisama passitud ja õlut joodud. Vastasmaja aknast võis näha, et seal käib mingi pidu. Ma pole küll kindel, mis selle snapi täpselt tõi kuid ühel hetkel otsustas Auska äkki, et nendega tuleb tüli norima minna. Raido ja mina suhtusime suhteliselt skeptilisest sellesse ning mind piinas hinges mõte, et kas äkki pole me muutumas selleks, mida me kõige rohkem alati vihanud oleme. Sai siis öösel riided selga visatud ning napakas pullimine võis alata. Auska läks peoliste akna alla ning mina ja Raido passisime eemal, tahtmata lampi kaklema hakata kuid lubasime Auskale appi minna juhul, kui ta alla peaks hakkama jääma. Auska saatis paar lumepalli vastu nende akent ning peagi oligi üks paras jama lahti. Mingid naised hakkasid akna peal tema peale karjuma ning Auska tuimalt mõnitas neid lihtsalt. Peagi vajusid mingid kutid alla ning ühel hetkel oli Auska kolme tüübi poolt sisse piiratud. See muidugi ei pannud Auska silmagi pilkuma ning ta mõnitas nende keskel seistes neid lihtsalt otse näkku. See oli ausalt öeldes päris naljakas vaatepilt. Kära tuli nii palju, et see pani mind muretsema äkki mõni naaber politseid ei kutsu. Õnneks seda ei juhtunud ning Auska suureks meeleähmiks jäi isegi lööming ära, sest mingi tema vana sõjaväe sõber oli ka antud peoliste seltskonnas ning temaga poleks ikka tahtnud kakelda. See tüüp rahustas ka teised maha ning lõpuks läksid ikka kõik oma teed.


Jaanuar lõppes baka.ee talvise kokkutulekuga, mis jäi seekord väiksemaks, kui eelmine aasta. Mingi ime läbi tundus ka joomist ja idiootsusi vähem olevat. Spekuleeriti, et ilmselt on inimesed liiga vanaks jäänud vms. Meid oli veidi üle 50. Üldiselt sai palju nalja siiski ning üritusega võis rahule jääda. Anime viktoriinis jäi minu meeskond see aasta teiseks. Not bad. Mechade viktoriinis jäin viiendaks (peamiselt selle pärast, et ma pole neid vanu Gundame näinud).
Hommik algas Viljandis, Armeenia söögikohas söömisega ning sealt siirduti autodega edasi Kopra turismitalu poole. Autodega tehti muidugi kerget trolli (ringteel sai vist 3 ringi tehtud), valepöörded tagasõitjate trollimiseks jne. Pärast enesetutvustusi ning inimestega lobisemist jne tuli fotojahi võistlus, kus sai päris palju nalja. Loodetavasti näeb neid pilte varsti. Eriti heaks võis see aasta lugeda aga sauna. Kütsime seal tõeliselt mehiseid temperatuure nii, et keha õrnema nahaga kohad, nt kaenlaalused hakkasid valutama ning siis mindi uksest välja lumme ennast veeretama, seejärel tagasi sauna ning asi jälle kordus. Selle lisada külm õlle ning hea seltskond ning elu tundus tõeliselt hea. Väljas oli umbes -20 ringis. Kohale oli veetud ka PSII ning SOUL CALIBUR III!!! Tänu eelnevale praktikale ei saanud keegi mulle seal vastu (välja arvatud üks väike poiss, aga ega temagi üle ühe võidu ei saanud). Mängisin muidugi oma signatuur tegelase Takiga.
Oh ja mis oli eriti lolz. Juttu tuli õhtul ei kellestki muust, kui legendaarsest Saidost, keda Marion ja Robin minu pool Jaanipäeval kohtasid. Saido kuulsus jälle suurenes ning nüüd tahavad mitmed bakalased temaga kohtuda lihtsalt selle pärast, et näha, kas ta on tõesti selline.

Phew ja saigi ühele poole selle postitusega.

Until next time.

Ja mõned hääd Amv'd:

http://www.youtube.com/watch?v=yij9Rx8T1bU&list=PLE1C18CDB2E3F4D58&index=31&feature=plpp_video

http://www.youtube.com/watch?v=SMVcZE2fJes&feature=BFa&list=PLE1C18CDB2E3F4D58&lf=plpp_video

http://www.youtube.com/watch?v=_98d78Xk_TQ&feature=BFa&list=PLE1C18CDB2E3F4D58&lf=plpp_video


http://www.youtube.com/watch?v=Rm02zZ-84SY&feature=BFa&list=PLE1C18CDB2E3F4D58&lf=plpp_video