Aasta kõige ilusam kuu

Külm vesi, niiskus, muda ja hämarus. Võtab kohe südame soojaks seest.

Oktoober algas Miyako dnd mänguga, mis on saamas....oeh. Ma sageli ei ole päris kindel, mis nende mängude mõte on. Aga ma üritan hoida avatud mõttelaadi!

Lühidalt peale seda tähistas Hanna oma sünnipäeva. Päeva esimesel poolel (kui Hanna veel tööl oli) kogunesime Lea juurde Firefly'd mängima ning justkui tundus, et meie kampaania hakkab vaikselt liikuma saama. Alles hiljem sain teada, et see ei pruugi sugugi nii olla. Nojah, mulle igal juhul meeldib ja mulle vägagi meeldib oma tegelane.

Mul juhtus samal päeval ka palavik olema, mis ilmus ei kusagilt. Hommikul isegi oksendasin. Mängu ajaoks oli sisikond taas kontrolli all, kuid terve mäng ja sellele järgnenud Hanna sünnipäev möödus palaviku uimas. Hanna sünnipäev oli peamiselt niisama istumine, kus kõik tutvusid Lea ja Martini uue kassiga ning isegi Mirju sai Skype ja mikrofoni teel üritusest osa. Live from Japan.

16. oktoober leidis aset Kadri vanemate pulmaaastapäev, mille raames mindi Tenkeši restorani. Proovisin üle tüki aja menüüs midagi uut, kuid leidsin, et Kloostri kana on jätkuvalt seal kõigist pakutud roogadest parim. Sai siis proovida Ungari veini (väga huvitavast anumast peaks mainima) ning mingit kohalikku väga kanget napsu. Vein oli suurepärane, naps oli...väga mõru.  Kadris tekitab jätkuvalt poolenisti paanikat see, kui inimesed tema ümber alkoholi tarbivad.

23. oktoober läksime kinno. Minu püüded Kadri stressi tasemeid leevendada ei omanud erilist mõju (või omasid pigem vastupidist efekti) kuid film ise osutus üllatavalt heaks. Filmi nimi oli Fury ning tegu oli looga Teisest Maailmasõjast, mis kajastas sõja lõpupäevi päris karmi ja sünge realismiga ning sisaldas meeldivalt hästi tehtud actionit ja sõjategevust. Vahelduseks oli tore näha, et USA sõdureid ei kujutatud ainult vabastajate ja kangelastena, vaid näidati ka nende süngemaid külgi. Ükskõik, mis poolele sõdurid ka ei kuulu, sõda teeb kõigist meestest loomad. Seda demonstreerisid eriti hästi mõned stseenid tsiviilisikutega ning vaenlase sõdurite vangide hukkamine lõbu pärast. Tankivõitlus oli samuti realistlik, kuid lõpp läks natukene liiga klassikaliseks action filmiks kätte ära, kust sakslastest said äkki storm trooperid, kes langesid nagu muda salga meeste ees. Soovitan igal juhul kindlasti kõigile sõjafilmi fännidele.

24. oktoober leidis aset uusim (ja siiani viimane) Lea Firefly mäng, mille pidin vahepeal pooleli jätma, et Miyako koosolekule minna. Mäng oli minu meelest päris huvitav, kuigi mind üllatas, et Martin otsustas sellise tegelasega mängima hakata (väike tüdruk). Ma pole kindel, kui palju ta reaalselt midagi ära teha saab. Mulle vahel tundub, et see kampaania on justkui natukene neetud, sest koguaeg on sellega mingi probleem. 

Miyako koosolek möödus suhteliselt vaikselt ja väheste arvu inimestega. Paika said siiski pandud novembri ja detsembri suuremad üritused.

26. oktoober juhtus midagi hoopiski huvitavamat. Kadri otsustas mulle teha täiesti isikliku Firefly kampaania ning selle kontseptsioon on lihtsalt vaimustav. Kunagine kurikuulus maffiaboss, narkobarun ja kinnisvarahai, kes reedeti tema enda poja poolt saab vanglast välja ning püüab elus uut lehekülge pöörata. Ta töötab lihtsas teepoes, kuid tundub, et allilm ei ole temaga lõpparvet teinud ning tema nimi kannab pikka varju kaasas. Proovides jätkuvalt normaalset, vaikset elu edasi elada kistakse ta Sihnoni allmaailma veristesse afääridesse ja intriigidesse. Pean tõdema, et tegu on kindlasti ühe minu lemmik tegelasega ning Kadril juba headest ideedest puudust ei tule.

30. oktoober läksime vaatama Nokia kontserdimajja Ooperi fantoomi. Ma pole küll kunagi eriline teatriinimene olnud, kuid Kadri on seda vägagi ning nii leian ennast tema saatjana. Päris huvitav iseenesest, sest siiani on kõik vaadatud tükid positiivse elamuse pakkunud. Ooperi fantoomi laulmine oli natukene...meh. Taolisi laule ei peaks eesti keelde tõlkima. Mis veel: peaosaline polnud eestlane, aga laulis eesti keeles! Ma ei saanud vist sõnagi aru sellest, mida ta laulis. 

See eest erieffektid ning lava propid olid lihtsalt vägevad. Ma pole kunagi veel nii suure eelarvega ja vägevat lavashowd näinud. Kostüümid olid samuti võrratud. Tegu oli väga meeldejääva üritusega, mida mäletan veel kaua.

Ja ega midagi väga muud ei toimunudki. Leidsid aset paar Valkyrie mängu, aga ma ei suuda nende üle enam ammu juba arvestust pidada. Ühtlasi ma kahtlustan, et aset leidis veel ka terve hunnik Miyako DnD mänge, mille üle ma enam samuti arvestust ei pea.

Koolis läheb üllatavalt...hästi. Tõenäoliselt paremini, kui kunagi varem. Siin võivad rolli mängida teatud välised stiimulid ja motivaatorid. 

Mängudest sai soetatud omale Civilization: Beyond Earth. Eelmine mäng, Civilization V oli pakkunud meile Kadriga meelelahutust juba päris mõnda aega ning nüüd sai midagi uut proovitud. Kadri loomulikult suhtus ulme teemalisse Civilizationi palju skeptilisemalt, kui mina. Talle (ja paljudele teistele) meeldib kindlasti V rohkem. Mina ise olen kahe vahel:

Civ V ilma expansioniteta polnud midagi erilist ning minu meelest on samas staadiumis ka Beyond Earth. Teda ei maksa Civ V'ga veel võrrelda, sest ühel on olnud nii palju rohkem aega areneda ja nii-öelda küpseda. Beyond Earth näeb veel natukene toores välja ning võimalusi on ka vähe. Samas kontseptsioonid on väga huvitavad (grid tech tree, uued victory conditionid jne.) Ma isiklikult tahaks esimese asjana näha rohkem tsivilisatsioone ning religiooni mängu toomist. Igast huvitavaid neo-religioone saaks mõelda, mis on mugandunud uue maailmaga. 

Kokkuvõttes on Beyond Earthi idee kuradima hea, aga teostus vajab veel lihvimist ning hädasti oleks contenti juurde vaja. 

Hmm... justkui ei olegi midagi rohkem oktoobri kohta öelda. Animest kirjutan järgmine kord ja taaskord pikalt teie rõõmuks ja piinamiseks! Head sügise jätku! Pimedus on saabumas.